Seoses valitsuse juhistega on lubatud kirikusse piiratud arv inimesi.

Jumalateenistused on jälgitavad otseülekandena ja järelvaadatavad Youtube-s.

https://www.youtube.com/channel/UCpeMpLYuWJXNKeM_UuouqQw/videos?view=57

Iga eksimusega viib inimene end kaugemale oma Jumalast, lõhub midagi enda jumalanäolisusest ning enda ja kaasinimese suhetes. Väikesed sammud loovad teekonna, mis lõpuks annab suuna. Seda loomulikult tekkivat suunda on vaja korrigeerida. Kannatusaeg ongi traditsiooniliselt olnud aeg, et ennast ja oma suhteid korrastada. Veebruaris algab kirikuaastas paastuaeg, mis ei ole enesepiinamiseks ega ega kehakaalu langetamiseks. See eriline ja kallis aeg selleks, et läbi kehalise ja vaimse pingutuse leida Jumalat, ennast ning kaasinimest.
Paastumine aitab meil taastada suhet iseendaga, et ennast ning oma ihu kuulata ja paremini mõista. Tavalisest dieedist eristab seda kindlasti intensiivne Jumala otsimine palves, mille eesmärk on lasta Jumalal endaga rääkida ning muuta. Kolmandaks komponendiks on kaasinimeste aitamine heade andide ja abi jagamise läbi. 40 päeva füüsilist ja vaimset pingutust aitab meil paremini mõista ennast, oma Jumalat ning näha elu kaasinimese silmade läbi. See aeg pole lihtsalt ühe traditsiooni pime järgmine vaid intensiivne kasvamine Kristuse täisea mõõtu mööda. Eks öelnud Jeesus ise: “See tõug ei lähe välja millegi muu kui palve ja paastumisega.” (Matteuse 17:21).

Õnnistatud veebruarikuud!

Sinule oma palvetes mõeldes pastor Raido Oras

"Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus on su aare, seal on ka su süda." (Mt 6; 20-21)

Kogumise juures on olulised 2 asja: aeg ja püsivus. Mida varem oma "puudust" märgata, seda varem on võimalik hakata seda likvideerima. Usun, et mitmetel meist on elus olnud juhus, kus oleme ebameeldivat asja aina edasi lükanud ning siis mõne aja möödudes mõelnud, et kui oleks kohe probleemi lahendama asunud, ei oleks seda praeguseks enam. Nüüd on aeg kulunud, mina aga ikka samas seisus. Siin on oluline roll ajal. Kogumine on aeglane, kuna oma olemuselt on see väikeste koguste kõrvale panemine, et ühel hetkel omada suuremat hulka. See tähendab ka järjepidevat tegutsemist. Kui ma kaks päeva kogun, aga kolmandal pillan, siis neljanda päeva hommikuks olen ma jälle alguses tagasi. Seega: kogumiseks - kogunemiseks - on tarvis aega. Inimese elu - aeg - maa peal ei ole piiramatu ressurss, meie kõigi aeg väheneb iga edasi tiksuva sekundiga. Võib juhtuda ka nii, et saabub päev, kus me taipame küll oma puudust, kuid ei saa selle likvideerimiseks enam midagi teha, sest aeg on märkamatult ära tiksunud.

Piibel toob loos rikkast mehest välja, kuidas võib minna nendega, kes keskenduvad valedele asjadele ja aegsasti oma vajadust ei märka. "Ja ta ütles: "Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara ning ütlen oma hingele: "Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!"" Aga Jumal ütles talle: "Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing! Aga kellele jääb siis see, mida sa oled soetanud?" Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas." (Lk 12; 18-21)