Jumala reaalsus erineb niivõrd maapealsest reaalsusest, et selle tunnetamiseks tuleb meil pidevalt võidelda inimese "loogikast" tulenevate tõrgetega. Kuidas on võimalik, et raskelt haige paraneb otsekohe? Või kuidas tajuda Jeesuse väidet, et "...kes on väärt arvatud tolle ajastu osaliseks...., need ei võta naist ega lähe mehele, sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased..." (Lk 20; 35-36). Ometi ootab Jumal, et me juba maapeal olles näeksime reaalsust nö tema silmade läbi, tehes seda usule toetudes: "Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: "Kerki ja kukuta end merre!" ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mida ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!" (Mk 11; 23)