Mähe asum kujunes välja Mähe külast, mis omakorda sai alguse Mähe (Mehe) vabatalust. 1936. aastal kinkis tolleaegses Lepiku külas asunud Järve talu peremees Jaan Oja väikese liivakõrgendiku oma talu maast Betaania kogudusele uue palvemaja ehitamiseks. Ta andis ka suurima rahalise toetuse ning juhatas ehitustöid. 1939. aasta sügisel kauaoodatud palvemaja Mähel valmiski. Palvemajas avati ka pühapäevakool ning sellest majast sai ümbruskonna noorte seas populaarne kokkusaamiskoht.“ (http://maheselts.ee/sisu/ajalugu).Mähe asum kujunes välja Mähe külast, mis omakorda sai alguse Mähe (Mehe) vabatalust. 1936. aastal kinkis tolleaegses Lepiku külas asunud Järve talu peremees Jaan Oja väikese liivakõrgendiku oma talu maast Betaania kogudusele uue palvemaja ehitamiseks. Ta andis ka suurima rahalise toetuse ning juhatas ehitustöid. 1939. aasta sügisel kauaoodatud palvemaja Mähel valmiski. Palvemajas avati ka pühapäevakool ning sellest majast sai ümbruskonna noorte seas populaarne kokkusaamiskoht.“ (http://maheselts.ee/sisu/ajalugu).

Pojengi tee 31 palvela valmis 1939. aastal ja avati 01.10.1939. 1940. aastal natsionaliseeriti kõik kultushooned, sh Mähe kirik. 1950. aastal võeti koguduselt palvela ära ja koguduseliikmed ühinesid Oleviste kogudusega. 2012. aastal tagastati Pojengi tee 31 palvela Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidule. 24.09.2013. aasta kinnistamisavalduse alusel on Pojengi tee 31, Tallinn kinnistu 1237 m2 omanik Eesti EKB Koguduste Liit (80196158); 11.12.2015 allkirjastati Eesti EKB Koguduste Liidu ja Tallinna Mähe Baptistikoguduse vahel hoonestusõiguse seadmise leping 99 aastaks, mille järgi Tallinna Mähe Baptistikogudus on kohustatud taastama ehitise pühakojana ning tagama ehitise ja selle päraldiste säilivuse ja ehitustehnilise korrashoiu.