"Kui te nüüd ühekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist? Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma?" (Lk 16; 11-12) Mida tähendab "varaga ustav olemine"? Kapitalistlik-materiaalses maailmas, mida Euroopa mõtteviis tänapäeval endast kujutab, tajume me seda ilmselt eelkõige millegina, mida võiks iseloomustada sõnaga "kokkuahnitsemine" . Iga hinna eest ja kõiki võimalusi kasutades. Kui vaadata aga selle ütluse konteksti ja sündmusi, mis sellele eelnevad, siis võib mõelda, et Jumala maailmas valitsevad teised printsiibid ning see, mida Jumal inimestelt ootab, on pigem vara sihipärane kasutamine. Ühes teises tähendamissõnas ütleb Jeesus: "Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona? Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat..." (Lk 12; 42-43) Seepärast kiidab ta ka ülekohtust mõisavalitsejat, kes isanda vara oma naha päästmiseks võlgnike ees "korstnasse kirjutas". Sest kuigi kõik, mis meil siin maailmas on, on Jumala käest, ei ole me sugugi väga altid sellest kellegi teise kasuks loobuma, vaid soovime seda pigem kasutada kui enda oma.

.