Armsad sõbrad, vennad ja õed!

Kevadest sai suvi ja suvest sai sügis. Kevadel võisime jälgida lehtede ilmumist raagus puudele. Peatselt tulid õied ning siis tuli pikk ootuseaeg, enne kui saime puudel näha valmis vilju. Toimus imeline protsess, mille on Looja ette näinud. Meile on jäetud ainult väike osa, et vili võiks suurem ja maitsvam olla. Mõnegi viljapuu saak võis olla üsnagi kasin, sest kahjurid tegid oma töö või oli aednik olnud oma ülesannetes hooletu. Jumal õnnistas sel aastal meie maad rohke saagiga. Oleme Jumalale selle eest väga tänulikud! Issand Jeesus Kristus juhib meie tähelepanu viinapuule. Ehk siis pildile meid ümbritsevast loodusest ja see peaks meile olema väga hästi mõistetav. Meie oleme vaid oksad ja mitte midagi enamat. Tüvi on Issand ise. Kui aias kasvavalt puult eemaldada oks, siis ta võib vaasis parimal juhul õitsema minna, kuid vilja kanda ta ei suuda. Igal kevadel hoolas aednik vaatab oksad üle ja teeb vajalikud lõiked ning kärped, et okstel oleks viljakandmiseks loodud parimad tingimused. 

Armas sõbrad! Meie võime olla oksad. Mitte lihtsalt oksad, vaid oksad Viinapuu küljes. Tõelise Viinapuu küljes! Milline võrratu eesõigus on antud igale inimesele, et osa saada Jumala armastusest Tema ainusündinud Pojas Jeesuses Kristuses. Viinapuu eripäraks on see, et ühest tüvest võrsub palju oksi ja need laiuvad suurte vahemaade taha. Okste ülesandeks on vaid vilja kandmine. Nii on ka meiega. Kristus on üks. Ta on koguduse alus. Kogudusi on palju ja veel rohkem on Kristuse järgijaid.

Armsad! Issand soovib, et me kannaksime palju vilja ja et me oleksime Tema jüngrid! Soovin seda Sinule ja ka endale, et me oleksime nõnda juurdunud Viinapuu külge, et viljakandmiseks vajalikud elustavad toitained jõuaksid meieni, et meie suudaksime elada pühitsuselu keset meid ümbritsevat moraalitust, et me suudaksime meile osaks saanud Jumala armastust välja elada ligimeste tarvis.

Rohket viljakandmist sügis-talvisel perioodil!

 

Palvetes teile mõeldes

 

vanempastor Ruudi Leinus