““Mis te otsite elavat surnute juurest? Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas, öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma." Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.“ Lk 24: 5b-8

Õnnistatud palmipuudepüha!
Õnnistatud saabuvaid ülestõusmispühi!
Mõned aastad tagasi avaldas National Georgraphic ühe suurima geeniteadlase, inimgenoomi kaardistaja ning raamatu „Jumala keel“ autori Francis Collinsiga, kes oli olnud veendunud ateist, nüüdseks kristlasest teadlasega intervjuu, kus teda usutles üks tuntumaid ateistlikke teadusajakirjanikke John Horgan. Viimane küsis, kuidas ta saab uskuda, olles tõsiseltvõetav geeniteadlane? Collins vastas: „Teadus saab vastata vaid küsimustele, mis ja kuidas, ainuüksi uskudes võib leida vastuseid küsimustele, miks ja milleks üleüldse kõik?!“ Piibel kinnitab meile: „See on ususõna, mida me kuulutame. Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse.“ (Rm 10:8-9)
2000 aastat pärast Jeesuse elu, ristikannatust, surma ja surnuist ülestõusmist leiavad Collinsi taolised inimesed sootuks kindlama usu, lootuse, armastuse perspektiivi. Sõnum, mida ülestõusmispühadel ikka ja jälle kuulutatakse, on üle aegade rõõmusõnum: me ei pea oma surelikkusele ja surmale üksinduses silma vaatama, vaid võime usaldada Jumalat, kes on läkitanud oma Poja võitmaks inimeste usku ja lootust igavesele elule. Me oleme päästetud, kui vaid usume. Aga seda mitte niivõrd enam usus omaenda jalajälgede kestvusse kivirahnudel, vaid „et Jeesus on Issand“, st ta valitseb üle kõige, ka üle surma. Aga mida siis tähendab olla elus ja päästetud? Päästetud saamine tähendab piiblitekstides seda, et meie personaalsed inimlikud ja jumalikud suhted jätkuvad vaatamata surmale. Sellist päästmist pakub maailmausunditest viimselt vaid usk Jeesuse lunastuslikku ülestõusmisse surnuist. Üheski teises religioonis samasugust päästmist ei ole. Kumba eelistame me oma surma hetkel uskuda, kas tõdemust, et oleme läbi elu tähistanud lihtsalt üht ilusate asjade püha, või et oled tõepoolest jäägitus usus söandanud haarata pühakirjalisest päästeloostkus nii elu- kui surmakogemuse keskmesse asetub   ülestõusmine surnuist.
Jeesus Kristus on surnuist üles tõusnud! Ka meie võime tänu Kristuse ohvrisurmale elada!

Ruudi Leinus, vanempastor