On kevad. On koroonapandeemia aeg. Juba üle aasta on see kestnud, kirikud on olnud suletud kaks kuud ja nüüdki avatakse kirikud piirangutega. On looduse tärkamise aeg. Märtsi- ja lumikellukesed ning krookused on juba õitsenud, nartsissid ja tulbid on sirgumas, marjapõõsad lehte minemas. Kevad on ka aedniku aeg. Aeg üle vaadata taimede ja viljapuude seisukord. Rooside juures on märgata varred, mis ei ole talve üle elanud ja need varred tuleb ära lõigata. Ka viljapuud vajavad hooldamist. Samuti viinapuu. Jeesus Kristus ütleb: „Mina olen viinapuu ja teie olete oksad.“ (Jh 15:5a) Meie oleme oksad. Kas Sa oled proovinud märtsikuus vaasi pandud kirsipuu oksast saada ka valmis kirsse? Minul küll ei ole see õnnestunud. Kiiresti läheb oks küll õide ja üpris kiiresti sellega kogu rõõmustus lõpebki. Aias tuleb küll oodata õide puhkemist, kuid siis on loota ka valmis vilju. Niisiis armsad vennad ja õed! Olgem oksad viinapuu küljes, et kanda vilja ja selleks on meile antud Issanda tõotus: „Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.“ (Jh 15:5b).
Õnnistatud Emadepäeva, nelipüha ja maikuud tervikuna!

Palvetes teile mõeldes

vanempastor Ruudi Leinus