„Taaveti õpetuslaul; palve, kui ta oli koopas. Oma häält tõstes ma kisendan Issanda poole, oma häält tõstes ma anun Issandat. Ma valan välja oma kaebuse tema ette, ma annan temale teada oma ahastuse.“ Psalm 142:1-3.
Abipalve ahastuses.
Elame väga keerulisel ajal. Alles aastavahetusel võisime lootusrikkalt vaadata tulevikku, kuigi ohumärke rahule võis märgata. Kõik võttis aga ootamatu pöörde pärast meie riigi 104. aastapäeva. Korraga algas sõda, täiesti uus olukord. Püüame leida selles olukorras tuge Piiblist, aidaku meid selleks psalm 142, milles on kasutatud Osvald Tärgi „Psalmide seletus" kommentaare. Teele on peidetud püünised. Vaenlase poolt kasutatakse mitmesuguseid salajasi võtteid tema hukkamiseks. Kuid Jumal hoolitses selle eest et ta sai õigeaegselt teada vaenlase kavatsustest.
Psalmist teadis, et vaenlased on temast tugevamad. Siin muutub psalmisti nõrkus tema argumendiks Jumala ees. Koljati võitja ei lootnud oma osavusele ega tugevusele, vaid tunnistas Sauli endast tugevamaks. Iga usklik võtku enda motoks Pauluse mõte: „Kui olen nõder, siis olen vägev“ 2Kr 12:10.
Psalmisti sõbrad olid ta maha jätnud. „Vaata paremale poole ja näe, et mul ei ole, kes mind tunneks“ (s5). Järgnev pilt on lahinguolukorrast. Sõduril oli kilp vasakus käes, mis teda kaitses. Parem pool nõudis erilist valvsust. Tavaliselt olid seal kaassõdurid. Nüüd tunneb psalmist korraga enda üksi olevat. Paremal pool ei ole kedagi. Ta vaatas ja lootis näha kedagi seal olevat. Ta ei leia sealt kaassõdureid. Ka pelgupaika ei ole enam. Olukord on nii piinav, et psalmist arvestab teadvuse kadumist. Ahastusest suudab läbi lüüa ainult üks mõte – Jumal. See ei olegi kui palve vaid hinge karjatus. Seda on tunnistanud isegi mitteusklikud, nad ei ole uskunud palve väärtust. Ei ole isegi Jumala olemasolu uskunud. Aga ohtlikul hetkel on nad hüüdnud Jumala poole ja teinud erinevaid tõotusi. Üks tuntud lugu appikarjest, kus pöörduti Jumala poole ja anti lubadus: Kas viisid kirikusse lühtri, mida sai lubatud? Küünla viisin. Antud juhul on meil psalmisti isikus tegemist tõelise palvetajaga, kes püüab ennast päästa palve abil. Ta on palvetaja, kes varasematele kogemustele toetudes palvetab jälle. Ta hüüab appi Jumalat. Ta oli seda teinud minevikus, olevikus ja ka kavatseb teha ka tulevikus. Kui olukord tundub lootusetu olevat, tõstab psalmist oma pilgud üles. „Ma kisendan sinu poole, Issand! Ma ütlen: Sina oled mu pelgupaik, mu osa elavate maal!“ (s6). Aga kõik kannatajad on saanud abi taevast. Seda saavad usklikud ikka. 2. märtsil oli palvepäev ja algas Issanda kannatusaeg. Olgu meil selles kannatusajas aega Piibli uurimiseks ja palvetamiseks, kannatustes olijate märkamiseks ning neile abistava käe osutamiseks.
Armsad vennad ja õed! Sellel ahastuse ajal pöördugem elava Jumala poole, kel on meelevald muuta olukordi, kinkida rahu inimeste, sh riigijuhtide südametesse.
Palvetes Sinule mõeldes
Ruudi Leinus, vanempastor
