“Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale.” Filiplastele 3:7-9
Armsad vennad ja õed, sõbrad!
Aprillikuus jõuame peale paastuaega rõõmustuda palmipuudepühast, keskeneda vaikses nädalas Jeesuse Kristuse maise elu viimase nädala sündmustesse, mõtetes läbi elada teekonna Kolgatale, milleks kutsutakse meid Suurel Reedel Ristitee matkale Tallinna kirikutes, mõtiskledes 14 peatuse teemadel, siis Vaikne Laupäev ja ootabki rõõmus Ülestõusmispühade hommik. Seekord tähistame Ülestõusmispühal ka koguduse aastapäeva. Apostel Paulus kirjutab filiplastele ja 3. peatüki pealkirjaks on pandud: “Kristuses hinnatakse väärtused ümber.” Apostel tarvitab siin sõnu «kasu» ja «kahju». Mitte «kasulik» ja «kasutu», vaid justnimelt «kasu» ja «kahju». Kasu selles mõttes, et see aitab kaasa tema igavese eesmärgi saavutamisele – või õigemini: teeb selle saavutamise võimalikuks. Ning kahju selles mõttes, et see takistab selle igavese eesmärgi saavutamist – või õigemini: teeb sellele jõudmise võimatuks. Paulus kirjeldab oma päritolu, millele võiks ka tema loota. Mõnigi võib loota, et ta on kord ristitud, nimi kirikuraamatus kirjas, teab kümmet käsku, et ta on piisavalt hea inimene. Paulus ei ütle mitte lihtsalt, et sellest ei ole midagi kasu – sest kõik meie õigus Jumala ees on «määrdunud riide sarnane» (Js 64:5) –, vaid kinnitab, et see saab inimesele lausa kahjuks, kui ta oma lootuse selle peale paneb. Apostel ülal toodud kirjakohas ütleb, et saada kasuks Kristust, tuleb Temasse uskuda. Lugedes neid ridu Pauluse kirjas, kas paneb see meid taas endalt küsima, kas olen jätkuvalt valmis Jeesuse pärast minetama kõik ning järgnema talle, kuhu iganes ta mind ka ei viiks. Kui vastangi «jah», siis mida see tegelikult minu jaoks tähendab? Jumala suunas saame aga minna siis, kui unustame kõik, mis on taga, kui laseme lahti kõikidest negatiivsetest kogemustest ja samuti positiivsetest, mis hoiavad meid «vanu häid aegu» taga igatsemas. Kristust saad järgida siis, kui lased lahti kõigest, mis olnud. Kui Loti naine vaatas tagasi Soodoma ja Gomorra peale, muutus ta soolasambaks. Ainult möödunut jättes saame liikuda Jumala suunas, kellesse jõudmine on meie ülim eesmärk. Armsad! Olgu meie sooviks saada kasuks Kristus, see tähendab igavene elu Taevariigis, läbi uskumise Tema lunastustöösse Kolgatal.
Palvetes teile mõeldes
vanempastor Ruudi Leinus