Jumal lõi maailma, pani kehtima oma reeglid ja andis kasutusjuhendina pühakirja. Ütles inimesele: "Ma panen teid valitsema oma loodu üle. Kes testis on edukas, see on väärt osalema järgmises, päris reaalsuses." "Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist? Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma?" (Lk 16; 11-12) Inimesel on vaba valik, kas ta elab oma elu Jumala juhendi järgi või mitte. Valikuga kaasneb ka vastutus oma otsuste eest. "Ja Issand ütles: "Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona? Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat. Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle. Aga kui see teener mõtleb oma südames: "Mu isand viibib tulles", ning hakkab peksma sulaseid ja tüdrukuid, sööm ja jooma ning purjutama, siis selle teenri isand tuleb päeval, mis ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama osa nendega, keda ei saa usaldada."" (Lk 12; 42-46)

"Te olete kuulnud, et on öeldud: silm silma ja hammas hamba vastu! Aga mina ütlen teile: ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! Ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta su särki - jäta talle ka kuub! Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks!" (Mt 5; 38-41) Jeesus kutsub üles mitte vastu panema. Usun, et see kirjakoht on aegade jooksul põhjustanud palju vaidlusi ja küsimusi, eriti tänapäeva demokraatia kontekstis, kus õigused on ka tavainimestel, mitte ainult "privilegeeritutel". Üks võimalus seda kirjakohta mõista, võiks olla võttes Jeesuse sõnu lihtsalt kui üleskutset loobuda asjatutest jagelustest. Need neelavad ära meie aja, mida saaksime kasutada paremini, Jumalale meelepärasemal viisil. On ju tülil kombeks paisuda, kui osapooled seda hoolsalt toidavad. Ning lõppeks ongi vaenlane saavutanud oma eesmärgi, kus inimeste tähelepanu on pööratud Jumalalt oma tüliasjale, mis meie endi agaral kaasabil jätkab meie mõtete mürgitamist.Ef 4; 26 ütleb: "Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle!" Asjakohased soovitused, mille kasutusele võtmist tasuks kaaluda!

Jumala reaalsus erineb niivõrd maapealsest reaalsusest, et selle tunnetamiseks tuleb meil pidevalt võidelda inimese "loogikast" tulenevate tõrgetega. Kuidas on võimalik, et raskelt haige paraneb otsekohe? Või kuidas tajuda Jeesuse väidet, et "...kes on väärt arvatud tolle ajastu osaliseks...., need ei võta naist ega lähe mehele, sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased..." (Lk 20; 35-36). Ometi ootab Jumal, et me juba maapeal olles näeksime reaalsust nö tema silmade läbi, tehes seda usule toetudes: "Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: "Kerki ja kukuta end merre!" ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mida ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!" (Mk 11; 23)